Daniel Kehlmann “Maailma mõõtmine”

• Inimene on valmis taluma ebamugavust, aga paljud teadmised jäävad tal valu kartuses omandamata. Kes aga võtab nõuks valu taluda,  mõistab asju, millest ta muidu …
• Endale ei tohi armu anda.
• Probleemile tuleb vaid läheneda eelarvamuste ja harjumusteta, siis tuleb lahendus iseenesest.
• Uhkus on surmapatt.
• Jumal lõi ju inimese selliseks, nagu ta on, aga ometi tuleb jumalalt selle pärast pidevalt vabandust paluda. See ei ole loogiline.
• Palvetad? Gauss sosistas, et ei palveta, vaid loetleb algarve; ta teeb alati nii, kui on närvis.
• Ja miks paistis päike siin üleval palju heledamalt? Ta (Gaussi) silmad valutasid, kuid ta ei suutnud neid sulgeda. Ja ruum ise: igast punktist viis teise sirge, sellest katusest tolle pilveni, päikeseni, katuse juurde tagasi. Punktidest said jooned, joontest tasapinnad ja tasapindadest kehad, kuid see polnud veel kõik. Ruumi kerget kumerust oli ülevalt peaaegu näha.
• Keeleteadus on neile, kel jagub matemaatikaga tegelemiseks vajalikkutäpsust, kuid mitte intelligentsi. Inimestele, kes leiutavad omaenda hädapärase loogika.
• Varahommikul ärkas Gauss painavast unenäost. Ta nägi unes, et lebab koikul ja näeb und, et lebab koikul ja näeb und, et lebab koikul ja näeb und.
• Väidetavalt oli maailmas iga inimese kohta miljon putukat.

Imre Kertesz “Saatusetus”

• Lõppude lõpuks oleks mul jätkunud jõudu ka mingi erilise, täiusliku päeva ettekujutamiseks – aga mina kujutasin ette ikka halba päeva varase ülestõusmisega, kooli, tunglemise ja kehva lõunasöögiga, väiksin öelda, et kõik need rohked võimalused, mis ma omal ajal olin maha maganud, mida ma polnud tähelegi pannud, tegin siin, koonduslaagris, nüüd kuhjaga tasa. Olin seda juba kuulnud ja võisin nüüd ka oma kogemuste põhjal tunnistada: tõepoolest, kitsad vanglamüürid ei saa kärpida kujutluse tiibu.

Mario Puzo “Lollid surevad”

• Tegemist on naisega, kes kontrollib, milles polnud kahetsust või leina.  Sain aru, et tegemist on naisega, kes kontrollib täielikult oma elu – mitte kiuslikkuse või eneseõigustuse abil, vaid oma tarkusega.
• Muutu või sure. Seda nõuab elu meilt kõigilt.
• Kõik teevad vigu. Kuni viga pole tappev, pole sel tähtsust.  Kindlasti teed sa tulevikuski vigu.
• Asi on ainult selles, et ei tohi pabistada.
• … ma  ei saa enam kunagi olla see, kes ma olin enne. Mu elu muutub, nagu ka maailm mu ümber.
• Sa võid kaotada usu kõigesse, Jumalasse, naistesse, armastusse, heasse või kurja, sõjasse või rahusse. Millesse iganes. Ainult tõenäosus püsib vankumatult.
• Kui väga kardame me ise neid hirme ja süümepiinu, mis meie peas ringlevad. See, mida me peame oma tundlikkuseks, pole midagi muud, kui lolli looma kõrgemale evolutsiooniastemele arenenenud hirm. Me kannatame mitte millegi nimel. Meie surmaihalus on meie ainus tõeline tragöödia.
  

Milan Kundera “Identiteet”

• Kui sul pole ambitsioone, kui sa ei ihka läbi lüüa, kaugele jõuda, siis asetad sa end kuristiku servale.
• Valu ei võta kuulda mõistuse häält, valul on oma mõistus, mis pole kuigi arukas.
• Mis loeb, on tahe igas hoiakus lõpuni minna.
• Meie ainus vabadus on valida kibestuse ja rõõmu vahel.

Picture of Milan Kundera at Listal

Milan Kundera “Teadmatus”

• Igatsus ei tugevda mälutegevust, see ei ärata mälestusi, mälule ja selle liikumisele piisab iseendast, see on läbi imbunud omaenda kannatusest.
• Need, kelle elu hävinguks on pööranud, hakkavad süüdlasi otsima.
• Ta tahtis teisi ja iseennast uskuma panna, et lahkus kodumaalt, sest ta ei talunud selle nägemist orjastatu ja alandatuna, aga ei jooksnud sellegipoolest välismaale. Nad jäid oma kodumaale, sest nad armastasid iseennast ja oma elu, mida ei saanud lahutada kohast, kus nad seda elasid.
• Mida pikem on aeg, mille me selja taha oleme jätnud, seda vastupandamatum on hääl, mis meid tagasi kutsub. Inimene vananeb, lõpp läheneb, iga hetk muutub järjest kallimaks ja enam ei saa aega mälestustega kaotada. Tuleb mõista igatsuse matemaatilist paradoks: see on kõige võimsam varases nooruses, kui elatud elu pikkus on täiesti tühine.
• Juhus on teine võimalus öelda “saatus”.