Viktor Pelevin “Libalooma Püha Raamat”

• Kõige tähtsam on, sõbrad – et teie elus ei puuduks kunagi rõõmus laul!
• Kas ei seisne minu lahendamatud probleemid ainuüksi selles, et ma nendest mõtlen, ja kas ei loo ma neid iga kord uuesti sel hetkel, kui neid meelde tuletan?
• Kuid iseloomu peabki karastama just nimelt rasketel eluperioodidel, kui sellel ei paista mõete olevat. Siis toob see igatahes kasu.
• Minevik on meie jaoks nagu pime panipaik, millest me võime soovi korral kätte saada mis tahes mälestuse, kuigi see on saavutatav erilise, küllaltki piinarikka tahtepingutusega.
• Elus peab iga päev midagi uut teada saama.
• Tead sa vaid, kui palju kordi mulle päevas liiga tehakse! Hakka aga selle pärast pead valutama ja varsti on ta sul nagu sitta täis õhupall. Sülita, tõsijutt. Homme ei tule enam meeldegi. Ja elu on tead kui pikk.