- Kui sa juba laval oled, siis võta üldine toon, mängi, tegutse, ühesõnaga, mine vaimuga kaasa, või siis kao.
- Elada tuleb, mitte muretseda.
- Kui sul pole julgust oma ohkimisele igaveseks lõppu teha, õpid päev-päevalt ennast aina rohkem tundma.
- Pole olemas hullemat türanni kui inimese aju.
- Lõpuks rõõmustada ka juba iga väikese asja üle, mis elu soostub sulle lohutuseks jätma, ükskõik, kui mõttetu see on.
- Ka mõtetel on pühapäev, sa oled veel nürim kui muidu.
- Hirm ei ütle ei jah ega ei. Ta neelab kõik sinu sõnad, kõik sinu mõtted.
- Vanaks saada võib ju ka rõõmsalt ja otsustavalt.
- Kujutlused on sinu omad, sa saad nad osta ühekorraga, nii kaunid ja säravad kui tahad. Aga elu, see on keerulisem, inimvormis eriti. See on ränk katsumus.
- Päevast jäänud hirmud ajavad öösel une liiga kiiresti ära, nii et kui avaneb võimalus varuda endale natuke õnnist olekut tagavaraks, oleks täielik idiootsus see kohe maha norsata.
- Kui elad üksi, vajub terve elu mõte selle kaela. Sa nõrked selle koorma all. Sa üritad sellest natukene vabaks saada, seda natukenegi kaela määrida kõigile teistele, kellega sa tee peal kohtud, ja see on neile ebameeldiv. Üksi olla, see on sama, mis juba valmistuda surmaks.
- Ja üldse, kui sa hakkad juba ennast teiste est peitma, siis järelikult sa ei julge enam nendega koos lõbutseda. See on juba iseenesest haigus. Hea oleks teada, miks me, nui neljaks, üksindusest paraneda ei taha.
- Elu on nagu kool, kus igavus on korrapidaja, ta hoiab sul kogu aeg silma peal, pidevalt tuleb teha nägu, et sul on midagi tohutult põnevat käsil, muidu ta tuleb su aju õgiuma. Päev, mis on lihtsalt tavaline päev oma kahekümne nelja tunniga, seda inimene ei talu. See peab olema ainult üks pikk nauding, otsast juba väljakannatamatu.
Teised kirjutavad:
