Javier Marias “Oxfordi romaan”

• Oxford on kahtlemata üks neid maailma linnu, kus tehakse kõige vähem tööd ja kus niisama olemine on palju tähtsam kui tegutsemine või isegi teesklemine. Niisama olemine nõuab Oxfordis säärast keskendumist ja kannatlikkust, säärast jõupingutust võidelda loomupärase vaimse letargiaga, et oleks liiast oodata, et sealsed asukad ilmutaksid veel ka toimekust, eriti avalikkuses, kuigi mõned kolleegid liikusid loengust loengusse rõhutatult jooksujalu, jätmaks muljet, et on äärmiselt hõivatud ja pidevast tegutsemisest kurnatud – olgugi et tegelikult möödusid ja mööduvad nende loengud täielikus rahus ja muretuses, kuuludes pigem olemise kui tegutsemise või teesklemise juurde.
• Igatahes, olgu päev minu jaoks kui halb tahes, ma ei näe mingit põhjust, miks ei saaks mina teile head päeva soovida.

David Mitchell “Varikirjas”

• Ära iial tee suhte pärast mõnd tähtsat otsust, mis muudab kogu sinu elu.
• Sinu paik võib sind küll mõistuse juures hoida, kuid samas üksildusse mõista.
• Tühjus paistab meeste puhul tihti tarkusena.
• Vimm on deemon, kes järab sinu luuüdi.
• Ilma andeksandmisesta pole elu. Aga see ei käi mitte nende kohta, kellele tuleb andeks anda, vaid andeksandja enese kohta.

I. McEwan “Päikesest”

• Keegi ei oska aimata, millised elus esinevad solvangud unetus välja valis. Isegi päevavalguses, optimaalsetes tingimustes naudb inimene vaba valikut selle suhtes, mille pärast südant valutada.
• Iseenda tundmine on tähtis ettevõtmine.
• Minevik oli korduvalt näidanud, et tulevik on iseendale lahenduseks.

 

Ljudmila Ulitskaja “Imaago”

• Igast asjast tuleb end välja murda, välja hüpata, ei tohi lasta tal end alla neelata.
• Ulme üldistab kunstilisel kujul maailmas toimuvaid protsesse ja pakub huvitavaid prognoose. Tänapäeva lääne ulme on futuroloogia, tuleviku filosoofia.

Daniel Glattauer “Hea põhjatuule vastu”

• Alati kujuneb nõdna, kuidas tahetakse, et kujuneb.
• Vanu aegu ei saa korrata. Nii nagu öeldud, on need vanad ajad. Uued ajad ei saa kunagi olla sellised nagu vanad ajad. Kui nad seda üritavad, mõjuvad nad vanade ja kulunutena, nii nagu need, kes neid taga igatsevad. Kunagi ei tohiks vanu aegu taga nutta. Kes vanu aegu taga nutab, see on vana ja nutab.
• Iial ei tuleks mõelda kaotamisele. Juba sellele mõeldes kaotatakse.
• Tagantjärele nähakse sageli võimalusi, mida poleks eelnevalt iial osanud arvata.

Ryunosuke Akutagawa “Mandariinid tihnikus”

• See, mis juhtub, juhtub siis. Praegu pole põhjust selle pärast muretseda. Astu ka täna kodunt välja. Julgelt ja rõõmsameelselt. Kriitikuid eirates.
• Juhtub vahel, et inimene pühendab oma elu mõnele unistusele, millest ei või iial teada, kas see ka kunagi täitub. Ja kes selle üle naerab, pole lõppude lõpuks midagi muud kui suvaline möödakäija me elus.
• Kas ei ole inimese elu hindamatuim osa just see mitte millegagi äravahetatav hetkeline meeleliigutus? Kui võrrelda elu öise pimeda merega, siis teeb elu väärtuslikuks see, kes maistesse muredesse maetud taevas pilved laiali lööb ning veel välja ilmumata kuii sära oma lainetesse püüab.

Louis-Ferdinand Celine “Reis öö lõppu”

• Kui sa juba laval oled, siis võta üldine toon, mängi, tegutse, ühesõnaga, mine vaimuga kaasa, või siis kao.
• Elada tuleb, mitte muretseda.
• Kui sul pole julgust oma ohkimisele igaveseks lõppu teha, õpid päev-päevalt ennast aina rohkem tundma.
• Pole olemas hullemat türanni kui inimese aju.
• Lõpuks rõõmustada ka juba iga väikese asja üle, mis elu soostub sulle lohutuseks jätma, ükskõik, kui mõttetu see on.
• Ka mõtetel on pühapäev, sa oled veel nürim kui muidu.
• Hirm ei ütle ei jah ega ei. Ta neelab kõik sinu sõnad, kõik sinu mõtted.
• Vanaks saada võib ju ka rõõmsalt ja otsustavalt.
• Kujutlused on sinu omad, sa saad nad osta ühekorraga, nii kaunid ja säravad kui tahad. Aga elu, see on keerulisem, inimvormis eriti. See on ränk katsumus.
• Päevast jäänud hirmud ajavad öösel une liiga kiiresti ära, nii et kui avaneb võimalus varuda endale natuke õnnist olekut tagavaraks, oleks täielik idiootsus see kohe maha norsata.
• Kui elad üksi, vajub terve elu mõte selle kaela. Sa nõrked selle koorma all. Sa üritad sellest natukene vabaks saada, seda natukenegi kaela määrida kõigile teistele, kellega sa tee peal kohtud, ja see on neile ebameeldiv. Üksi olla, see on sama, mis juba valmistuda surmaks.
• Ja üldse, kui sa hakkad juba ennast teiste est peitma, siis järelikult sa ei julge enam nendega koos lõbutseda. See on juba iseenesest haigus. Hea oleks teada, miks me, nui neljaks, üksindusest paraneda ei taha.
• Elu on nagu kool, kus igavus on korrapidaja, ta hoiab sul kogu aeg silma peal, pidevalt tuleb teha nägu, et sul on midagi tohutult põnevat käsil, muidu ta tuleb su aju õgiuma. Päev, mis on lihtsalt tavaline päev oma kahekümne nelja tunniga, seda inimene ei talu. See peab olema ainult üks pikk nauding, otsast juba väljakannatamatu.

Teised kirjutavad:

Õhtulehe raamatublogi

Päikesejänku ja 100 raamatut

Viivi Luik “Varjuteater”

• Olgu muud mis on, peaasi, et MULJE hea on! See lause on kirjutatud Itaalia õhku. Seda hingatakse sisse sündimisest saadik.
• Selget joont ja kindlat mustrit, mis su elu kaosest varem või hiljem vääramatult nähtavale ilmub, ei näe sa kunagi siis, kui ta kuju võtab, vaid palju hiljem. Elu muster on nii suur, et liiga lähedalt pole teda võimalik näha.
• Igaüks, keda me kuskil juhuslikult kohtame ja kes meile meelde jääb, on märk ja sõnum tulevikust. Mis märk või mis sõnum, eks see selgub tulevikus.
• Ma ei teadnud veel ju sedagi, et iga päev on viimane. Et see, mis täna on, võib homme olla kadunud nagu aur ja suits.

Viktor Pelevin “Libalooma Püha Raamat”

• Kõige tähtsam on, sõbrad – et teie elus ei puuduks kunagi rõõmus laul!
• Kas ei seisne minu lahendamatud probleemid ainuüksi selles, et ma nendest mõtlen, ja kas ei loo ma neid iga kord uuesti sel hetkel, kui neid meelde tuletan?
• Kuid iseloomu peabki karastama just nimelt rasketel eluperioodidel, kui sellel ei paista mõete olevat. Siis toob see igatahes kasu.
• Minevik on meie jaoks nagu pime panipaik, millest me võime soovi korral kätte saada mis tahes mälestuse, kuigi see on saavutatav erilise, küllaltki piinarikka tahtepingutusega.
• Elus peab iga päev midagi uut teada saama.
• Tead sa vaid, kui palju kordi mulle päevas liiga tehakse! Hakka aga selle pärast pead valutama ja varsti on ta sul nagu sitta täis õhupall. Sülita, tõsijutt. Homme ei tule enam meeldegi. Ja elu on tead kui pikk.

Katarzyna Grochola “Armastuse avaldus”

• Pisiasjad on tähtsad. Elu ju pisiasjadest koosnebki.
• Mees, kelle selja taga pole armastavat naist, on surnud.
• Punugu naine vaid tõeline pesa ja mees ei lähe iialgi ära.
• Mitte maha magada juhust, mis võib olla määrav.
• See on meie enda teha, kuidas me end tunneme.
• Ja nüüd mine, ära pea aru, ära kordki pea aru, tee üks lollus, lollused on kuradima kasulikud asjad.

Teised kirjutavad:

loterii