Nopped raamatutest

Ryunosuke Akutagawa “Mandariinid tihnikus”

motteterad — Fri, 13 Jan 2012 20:53:15 +0000

See, mis juhtub, juhtub siis. Praegu pole põhjust selle pärast muretseda. Astu ka täna kodunt välja. Julgelt ja rõõmsameelselt. Kriitikuid eirates.
Juhtub vahel, et inimene pühendab oma elu mõnele unistusele, millest ei või iial teada, kas see ka kunagi täitub. Ja kes selle üle naerab, pole lõppude lõpuks midagi muud kui suvaline möödakäija me elus.
Kas ei ole inimese elu hindamatuim osa just see mitte millegagi äravahetatav hetkeline meeleliigutus? Kui võrrelda elu öise pimeda merega, siis teeb elu väärtuslikuks see, kes maistesse muredesse maetud taevas pilved laiali lööb ning veel välja ilmumata kuii sära oma lainetesse püüab.

Louis-Ferdinand Celine “Reis öö lõppu”

motteterad — Fri, 18 Nov 2011 18:26:16 +0000

Kui sa juba laval oled, siis võta üldine toon, mängi, tegutse, ühesõnaga, mine vaimuga kaasa, või siis kao.
Elada tuleb, mitte muretseda.
Kui sul pole julgust oma ohkimisele igaveseks lõppu teha, õpid päev-päevalt ennast aina rohkem tundma.
Pole olemas hullemat türanni kui inimese aju.
Lõpuks rõõmustada ka juba iga väikese asja üle, mis elu soostub sulle lohutuseks jätma, ükskõik, kui mõttetu see on.
Ka mõtetel on pühapäev, sa oled veel nürim kui muidu.
Hirm ei ütle ei jah ega ei. Ta neelab kõik sinu sõnad, kõik sinu mõtted.
Vanaks saada võib ju ka rõõmsalt ja otsustavalt.
Kujutlused on sinu omad, sa saad nad osta ühekorraga, nii kaunid ja säravad kui tahad. Aga elu, see on keerulisem, inimvormis eriti. See on ränk katsumus.
Päevast jäänud hirmud ajavad öösel une liiga kiiresti ära, nii et kui avaneb võimalus varuda endale natuke õnnist olekut tagavaraks, oleks täielik idiootsus see kohe maha norsata.
Kui elad üksi, vajub terve elu mõte selle kaela. Sa nõrked selle koorma all. Sa üritad sellest natukene vabaks saada, seda natukenegi kaela määrida kõigile teistele, kellega sa tee peal kohtud, ja see on neile ebameeldiv. Üksi olla, see on sama, mis juba valmistuda surmaks.
Ja üldse, kui sa hakkad juba ennast teiste est peitma, siis järelikult sa ei julge enam nendega koos lõbutseda. See on juba iseenesest haigus. Hea oleks teada, miks me, nui neljaks, üksindusest paraneda ei taha.
Elu on nagu kool, kus igavus on korrapidaja, ta hoiab sul kogu aeg silma peal, pidevalt tuleb teha nägu, et sul on midagi tohutult põnevat käsil, muidu ta tuleb su aju õgiuma. Päev, mis on lihtsalt tavaline päev oma kahekümne nelja tunniga, seda inimene ei talu. See peab olema ainult üks pikk nauding, otsast juba väljakannatamatu.

Teised kirjutavad:

Õhtulehe raamatublogi

Päikesejänku ja 100 raamatut

Viivi Luik “Varjuteater”

motteterad — Tue, 25 Oct 2011 09:37:09 +0000

Olgu muud mis on, peaasi, et MULJE hea on! See lause on kirjutatud Itaalia õhku. Seda hingatakse sisse sündimisest saadik.
Selget joont ja kindlat mustrit, mis su elu kaosest varem või hiljem vääramatult nähtavale ilmub, ei näe sa kunagi siis, kui ta kuju võtab, vaid palju hiljem. Elu muster on nii suur, et liiga lähedalt pole teda võimalik näha.
Igaüks, keda me kuskil juhuslikult kohtame ja kes meile meelde jääb, on märk ja sõnum tulevikust. Mis märk või mis sõnum, eks see selgub tulevikus.
Ma ei teadnud veel ju sedagi, et iga päev on viimane. Et see, mis täna on, võib homme olla kadunud nagu aur ja suits.

Viktor Pelevin “Libalooma Püha Raamat”

motteterad — Sat, 24 Sep 2011 12:38:34 +0000

Kõige tähtsam on, sõbrad – et teie elus ei puuduks kunagi rõõmus laul!
Kas ei seisne minu lahendamatud probleemid ainuüksi selles, et ma nendest mõtlen, ja kas ei loo ma neid iga kord uuesti sel hetkel, kui neid meelde tuletan?
Kuid iseloomu peabki karastama just nimelt rasketel eluperioodidel, kui sellel ei paista mõete olevat. Siis toob see igatahes kasu.
Minevik on meie jaoks nagu pime panipaik, millest me võime soovi korral kätte saada mis tahes mälestuse, kuigi see on saavutatav erilise, küllaltki piinarikka tahtepingutusega.
Elus peab iga päev midagi uut teada saama.
Tead sa vaid, kui palju kordi mulle päevas liiga tehakse! Hakka aga selle pärast pead valutama ja varsti on ta sul nagu sitta täis õhupall. Sülita, tõsijutt. Homme ei tule enam meeldegi. Ja elu on tead kui pikk.

Katarzyna Grochola “Armastuse avaldus”

motteterad — Tue, 13 Sep 2011 18:39:33 +0000

Pisiasjad on tähtsad. Elu ju pisiasjadest koosnebki.
Mees, kelle selja taga pole armastavat naist, on surnud.
Punugu naine vaid tõeline pesa ja mees ei lähe iialgi ära.
Mitte maha magada juhust, mis võib olla määrav.
See on meie enda teha, kuidas me end tunneme.
Ja nüüd mine, ära pea aru, ära kordki pea aru, tee üks lollus, lollused on kuradima kasulikud asjad.

Teised kirjutavad:

loterii

Karl Jaspers “Aja vaimne situatsioon”

motteterad — Tue, 13 Sep 2011 15:01:08 +0000

Omaenese situatsiooni puhul on erutav see, et tema mõtlemine määrabki selle, milliseks ta kujuneb.

E. M. Remarque “Triumfikaar”

motteterad — Fri, 02 Sep 2011 19:41:07 +0000

Ja mis teil ka südamel poleks – ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad.
Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha Muidu oleksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikeks teha. Täiuslik kuulub muuseumile.
Mitte midagi ei kordu. Meie kordame iseennast, see ongi kõik.
Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud.
Inimene on suur oma kavatsustes, kuid nõrk nende teostumises. Selles peitubki tema armetus ja võlu.
Öösel muutub kõik värvikamaks. Miski ei näi enam raskena, sa usud, et suudad kõike, ja seda, mida ei suuda, asendad unistustega.
Meil on unistused, sest nendeta ei suuda me tegelikkust taluda.
Kui tahad midagi teha, siis ära päri, missugused on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi.
Kui midagi teha ei saa, ei maksa ennast hulluks kütta.
Aita, kui saad, tee kõik, mis võid; kui sa aga enam midagi teha ei saa – unusta.
Ainult meie fantaasia kingib meile eluõiguse.
Vaikus on siis hea, kui ise oled rahulik.
Tead sa ka, mida üksnes tema ainsana teab? Et ta on surelik. Vastumürgiks on antud talle fantaasia. Kivi on reaalne. Taim ka. Loom samuti. Nenmad on loodud otstarbekalt. Nad ei tea, et peavad surema. Inimene teab seda.
Imelik asi on nende raamatutega – raamatud muutusid talle üha tähtsamaks. Nad ei saanud kõike asendada, aga nad puudutasid mingit sisemist sfääri, kuhu miski muu ei ulatunud.
Juhused puudusid ainult heas kirjanduses, elus kohtas neid igal sammul, ja pealegi üsna tobedaid.

Haruki Murakami “The Wind-up Bird Chronicle”

motteterad — Thu, 07 Jul 2011 15:24:10 +0000

A slight change in mood can do amaxing things to the tone of a person’s voice.
Something trivial got me started, just as most important things in the world have small beginnings.
Better to have somebodywho isn’t boring than somebody who is.
If something was going to happen, let it happen. If something wanted to happen, let it happen.
If I’m pessimistic, then the adults in this world who are not pessimistic are a bunch of idiots.

Ernest Hemingway “Jutud I”

motteterad — Fri, 22 Apr 2011 18:18:02 +0000

Ta oli oma talendi hävitanud, sest ei olnud seda kasutanud, sest oli enese ja oma põhimõtted reetnud, sest oli taju nüristumiseni joonud, sest oli lasknud laiskusel ja loidusel, snooblikkusel, uhkusel ja eelarvamusel, valgusel ja varjul võimust võtta.
See, millest sa ei hooli, ei saa sind haavata.

Boriss Akunin “Maailm on lava”

motteterad — Fri, 22 Apr 2011 18:09:27 +0000

Elu ei saa olla allaminek, elu saab olla vaid tõus.
Kui inimene elab õigesti, siis ei tee aja kulg teda mitte vaesemaks, vaid rikkamaks.
Mida vanemaks inimene saab, seda kvaliteetsemaks on ta kohustatud muutuma.
Lapsikustega on lõpp.
Kui palju rikkam oleks maailmas elada, kui iga inimene suhtuks endasse lugupidamisega.
Saatus on pime. Nägija on üksnes Kunstnik. Kõike otsustab ja määrab Sinu enda tahe.
Pole vaja teha keeruliseks seda, mis ei nõua keerulisust.
Ärme mängime elu, vaid hakkame elama.
Me tihtilugu ise uputame end.