loetud raamatud

Erich Maria Remarque “Armasta oma ligimest”

Hädaoht teravdab mõistust. Ta otsustas, et võtab end kokku ega kaota julgust. Elu on metsik ja magus – see on meloodia, kutse, karjatus kaugete metsade, tundmatute horisontide, tundmatute ööde kohal, ma ei taha põhja minna … Minge kinno. See on kõige parem viis, kuidas aega surnuks lüüa. Pärast ei tea sa, mida seal näidati, kuid… Continue reading Erich Maria Remarque “Armasta oma ligimest”

loetud raamatud

Susan Kay “Fantoom”

Igast tema liigutusest kiirgas võimsat sensuaalsust, aga tal endal polnud mingit aimugi sellest erakordsest võimest kellelegi meeldida. Roomas – tegelikult kõikjal maailmas – oli naisi, kes oleksid rõõmuga end tema varju uputanud. kui ta seda vaid oleks teadnud, kui vaid oleks julgenud välja vaadata sellest puurist, millesse ta end oli otsustanud vangistada. Aga ta oli… Continue reading Susan Kay “Fantoom”

loetud raamatud

Michel Houellebecq “Võitlusvälja laienemine”

Komandeering on alati täielik õudusunenägu: “Hästi, siis ma annan lahkumisavalduse”; seda ma aga ei teinud. Pidev tüdimus pole võimalik: varem või hiljem muutub see tunduvalt valulisemaks aistinguks, positiivseks valuks; just täpselt see minuga parasjagu toimuski. Võib-olla, mõtlesin ma endamisi, annab see komandeering mulle vaheldust; kindlasti negatiivses mõttes, aga ikkagi vaheldust; vähemalt toimub mingisugune kõrvalekalle, mingisugune… Continue reading Michel Houellebecq “Võitlusvälja laienemine”