loetud raamatud

Tõnu Õnnepalu “Kevad ja suvi ja”

  • Meenutamine on alati selle meenutamine,  mis olemata jäi.
  • Meenutamine on alati selle unustamine, mis on, ärasõit sinna, mida pole.
  • Tagasi ei saa mitte midagi. Mitte midagi, sest neid asju, mis olid, pole enam kunagi. Lappan vanu unistusi: nende väärtus on null.
  • Kurbus on nagu katlakivi, mis ajapikku hinge sadeneb, ühel päeval on see korp nii paks, et vaatad: sellest enam lahti ei saa. Parem see nõu minema visata.
  • Hea, et elu on teadmatus.
  • Kõik võib iga hetk täiesti muutuda selles muutumatus elus ja endas.
  • Ilus ja tark on lihtsalt ilusam vaadata ja kuulata kui kole ja loll, muidu pole neil suurt vahet midagi. Elu on kummalegi ühe kallis.
  • Elu ongi ainult meie elu.
  • Inimese elu on vigade kogumine.
  • Iga inimese elu saladus on täiesti suletud isegi talle endale. Vaid miski inimestevaheline on kuidagi arusaadav.
  • Füüsiline töö tekitab alati pisut positiivsust, isegi kurbuses.
  • Tegutseda on hea. Kasulik olla on hea. Koristada on hea. Kütta on hea. Siis ei mõtle. Õhtu on siis hea.
Advertisements

One thought on “Tõnu Õnnepalu “Kevad ja suvi ja”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s