Mika Waltari “Sinuhe, egiptlane”

• Neil on võim rahuldada oma viha ja põgeneda oma hirmu eest, kuid himu ja pettumuse eest võim neid ei kaitse.
• Inimene ei muutu, kuigi muutuvad tema rõivad ja ka sõnad tema keeles.
• Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad.
• Inimene on kurjusest julmem ja panetunum kui krokodill jões. Tema süda on kalgim kui kivi. Tema tühisus on tolmust viletsam.
• Vanaduse saabudes põgeneb hing nagu lind tagasi lapsepõlve. Vanaduspäevil särab lapsepõlv mälestustes kirkana ja helgenea, otsekui oleks siis kõik olnud parem ja kaunim kui nüüdses maailmas.
• Mitte see ei ole rikas, kellel on kulda ja hõbedat, vaid rikas on see, kes lepib vähesega.
• Vein on jumalate kingitus, ett see mõistlikult pruugituna südant rõõmustaks.