Neil on võim rahuldada oma viha ja põgeneda oma hirmu eest, kuid himu ja pettumuse eest võim neid ei kaitse. Inimene ei muutu, kuigi muutuvad tema rõivad ja ka sõnad tema keeles. Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe… Loe edasi Mika Waltari “Sinuhe, egiptlane”
Oimetuks ei jää inimene ühekorraga, suurte hädade vastu võib võidelda. Palju tapvamad on müksud, mis tasapisi õnnetusse tõukavad. See hirmutab pikapeale ära. Ärge selle peale mõelge. Mis te neid vanu asju peas haute? Te peate julgust koguma. Esimene asi, kanna hoolt iseenda eest. Kui sa seda esimest asja silmas ei pea, kes seda siis sinu… Loe edasi John Steinbeck “Me tusameele talv”
Tugevad inimesed suudavad teha peaaegu kõike, mida nad tahavad. Unenägudes näidatakse meile, mida peame tegema ja mida me ei tohi teha. Maailmas pole kurbust, mida ei saaks suureks rõõmuks muuta. Kuid aeg läheb, aeg läheb. Te elate, nagu seisaks aeg paigal ja ootaks teid. Aeg ei seisa paigal ega oota kedagi.
Võtan kõike vabalt, nagu olen õppinud tegema, tähendades olnu üles sellesama põhimõtte järgi, et kes esimesena koputab, saab esimesena ka sisse. Ja ära oota liiga kaua, muidu minnakse sinust mööda. Nii et millal sa siis hakkad sellega peale, mida sa elus kavatsed teha? Tüdimus saab alguse tarbetutest pingutustest. Inimesed! Aga mina ei ole nagu igaüks.… Loe edasi Saul Bellow “Augie Marchi seiklused”
Keegi pole piisavalt tark, et omaenese tundeid lõpuni mõista. Ainus võimalus õnnelik olla on ise oma elu luua. Mõnikord ei ole meil, meestel piisavalt julgust, et teatud olukordadega toime tulla. See ei tähenda, et asjad, millest me arguse tõttu ilma jääme, ei lähe meile korda.
Inimene peab inimesega koos elades usaldust õppima ega tohi end separatistlikult tuppa sulgeda (lk 23). See, kellel lastakse teha, mida ta tahab, võib endal varsti segadusest pea lõhki joosta (lk 24). Õnne jaoks pole suurt tähtsust sellel, mida sa tahad, vaid üksnes asjaolul, et sa selle kätte saad (lk 36). Matemaatika on hinge ära ruineerinud… Loe edasi Robert Musil “Omadusteta mees”, 1. köide
Mõtlemine viivat ainult veel suurema mõtlemiseni ja see võib, oleme meiegi nõus, inimese lihtsalt haigeks teha. Inimene ei oska enam õigesti hingata, õigesti ringutada, sirutada, isegi magada!
Kui sul on vedanud ja sa oled järsku ajamasinasse sattunud, siis sõita minevikku oleks selge rumalus. Tuleb edasi kütta. Ja mida kaugemale, seda parem. Ta ei uskunud halba saatusse. Hoidke oma keel ja mõtted puhtad. Kui uskuda, siis mitte teatud tundidel pühapäeviti, vaid iga sekund.
Enese mittemõistetuna tajumine ja maailma mittemõistmine ei saada esimest kirge, vaid on selle ainus tõeline põhjus. Ja see ise on pagu, kus kahekesiolemine tähendab üksnes kahekordistunud üksindust. Siis igatses Törless tunda endas midagi kindlat: kindlaid vajadusi, mis teevad vahet heal ja halval, kasulikul ja kasutul; teada, et valid, olgu või valesti – ikkagi parem kui… Loe edasi Robert Musil “Kasvandik Törlessi hingeheitlused”
Oxford on kahtlemata üks neid maailma linnu, kus tehakse kõige vähem tööd ja kus niisama olemine on palju tähtsam kui tegutsemine või isegi teesklemine. Niisama olemine nõuab Oxfordis säärast keskendumist ja kannatlikkust, säärast jõupingutust võidelda loomupärase vaimse letargiaga, et oleks liiast oodata, et sealsed asukad ilmutaksid veel ka toimekust, eriti avalikkuses, kuigi mõned kolleegid liikusid… Loe edasi Javier Marias “Oxfordi romaan”
Nopped raamatutest 